Publicidad

Ñukanchikka kay mama llaktapimi kawsanchik, chaymantami Ecuadormanta kanchik. Shinami kay mama llaktapi ima tiyashkakunata paktachina kanchik. Ñukanchik pi kashkataka shuk wasipimi killkachinchik. Chayka Shutitaka Killkachina Wasi nishkami kan. Chaypimi ñukanchik kikin shutita, shinallatak ayllu shutita riksichinchik. Ñukanchik rukakunatami llapichin, shuk imakunatapash tapun, chay kipami Kikin Kashka Nikuk Pankata kun.
Suyupa wasikunapipash, mana Suyupa wasikunapi imakunata rurankapak, mañankapak, shuk imapash pankata surkuchinkapakmi chay pankataka minishtinchik. Chay illakka mana imata ruray ushanchikchu.
Kunanka chay Shutita Killkachik Wasika mushukmi kan; utiyallpash, kutsillapashmi llankan, shinami ashalla pachapi chay Kikin Kashkata Nikuk Pankataka surkuchi ushanchik. Shinapash ñukanchik ayllu llaktapika chay pankataka mana minishtinchikchu, wakinpillami, maykan kutinllami minishtinchik. Kay watakunami llaktapa imapash pushakkunata akllana kashkanchik, chaypami kay pankataka minishtishkanchik. Shinapash ñukanchik ayllu llaktapa imapash ruranapaka mana mañanchikchu.
Imamantatak mana minishtinchik? Uyaychik, chay Kikin Kashkata Nikuk Pankapi shutikunawanka ñukanchik ayllu llaktapika mana riksinchikchu. Ñukanchikka ayllu llaktapi kawsakkunataka shuk shutiwanmi riksinchik.
Ñukanchikllatakmi paykunapa ima shina rurakta, imata nikta, shuk imakunatapash rikushpa shuk shutiwan shutichinchik. Chashnami hatun rinriyuk kakpika, Allku Rinri ninchik; ashata mapa kakpika, Kuchi Kara ninchik; hatun tayta kakpika, Largo ninchik; imapash shimikunawanlla rimakpika, chay ashtawan nikuk shimiwanmi sutichinchik, shinami Pishku ninchik; maykankunaka yapatami upiyan, imata upiyak kashkata rikushpami, chaywan shutichinchik, shinami Tayta Crishtal ninchik; wakin kashna shutichishkakunaka asinayaymi kan.
Maykankunaka shutichinkapak allipachami kan. Chashna shutichishkaka wakinpika, wawakunaman yallinmi, mana kashpaka, wawa ima shina kashkata, ima nikta rikushpapashmi shutichinchik. Ñukamanta rimashpaka, Ushku Chukuri nishpami shutichishka, ñuka taytatami chashna nik karka, payka ña wañurkami, kunanka ñukatami Ushku Chukuri nin, shinallatakmi ñuka wawakunatapash Wawa Ushku nishpami riksin. Shinapash ima nishpatak ñuka taytapa taytapa taytataka Ushku nishka, payka imatapash nikpi, uyankapakka, maymantak rimakun chayman tikrarik kashkamantami Ushku nishka, Ushkushi chashna ruran. Kutin Chukuritaka pay mana upiyankapak munak kashkamanta, pikunapash upiyakukpi, ama upiyankapak mitikuk kashkamantami Chukuri nishpa shutichishka. Ima shinatak kanpa riksishkakunaka kikintaka shutichishka? Chay shutita munankichu?
Resumen traducido al castellano
Nombres y sobrenombres
Como todo ciudadano ecuatoriano, los indígenas de la nacionalidad quichua también obtenemos la cédula de identidad, documento necesario para los diferentes trámites en instituciones públicas y privadas. En la comunidad misma muy pocas veces se requiere este documento. Para las elecciones, consultas, para la compra-venta de terrenos, casas, etc., se lo solicita.
Los nombres y apellidos que allí constan pocos los conocemos, pues en la comunidad a cada uno de los miembros los identificamos por sus sobrenombres. Difícil resulta ubicar a una persona con los nombres que constan en la cédula.
A cada miembro de la comunidad se le asigna un sobrenombre, donde se destacan diferentes características, cualidades. Pocas veces son hereditarios. En mi caso me conocen como Ushku Chukuri y a mis hijos les dicen Wawa Ushku Chukuri. Este sobrenombre corresponde a los abuelos de mis abuelos. Tenemos la costumbre de escuchar inclinando la cabeza, tal como lo hace el gavilán (Ushku), previo a cazar a su presa. A los abuelos de mis abuelos no les gustaban las bebidas alcohólicas ni ver a familiares, vecinos o amigos bebiendo, por lo que ellos decían que solían escabullirse como las raposas (Chukuri). Todo esto dio lugar al sobrenombre de Ushku Chukuri. Estimado lector, si alguna vez va en busca de un amigo o conocido indígena a su comunidad, procure preguntar antes el sobrenombre, así podrá encontrarlo con facilidad. ¿Y a usted, además de por su nombre, cómo le llaman? (O)