Ecuador, 18 de Abril de 2024
Ecuador Continental: 12:34
Ecuador Insular: 11:34
El Telégrafo
José Maldonado

Columnista invitado

Kullkita mañachina

06 de febrero de 2017 - 00:00

Imakunapakmi kullkita minishtinchik. Wakinpika, imallatapash charinchikmi, wakinpika mana charinchikchu. Punchan punchan minishtishka kullkitami ima shinapash paktachinchik. Maykan kutinka mana imatachu charinchik.

Shinapash tukuykunami allpata rantinkapak munanchik. Allpayuk kashpaka, karilla, kushillapashmi kanchik. Shinapash allpata charinkapakka kullkitami minishtinchik.

Punchantami llankanchik, kayta chayta rurashpami, asha asha kullkita tantachinchik. Chashnami ñukanchik kawsakuk kuchupi, ayllu llakta muyuntipi, urkupi, kuchulla ayllu llaktapi allpata katukushkata uyashpaka, rantinkapak munanchik.

Chashna katukushkata uyashpaka, tapunkapakmi rinchik, shinamari mashna valishkata yachay chayanchik. Wasi ukupi parlanchik, mashna kullki charishkata rikunchik, imakuna katunkapak tiyashkata maskanchik. Tukuy chayta rikushpa, mana paktakpika, mañanami kanchik.

Puntaka ñukanchik sawarishkapa, mana kashpaka, ñukanchik wawakunapa markak taytata, markak mamatami mañanata yuyanchik, paykunatami puntaka rikunkapak rinchik. Paykunatami mañanchik. Paykuna mana nikpika, ayllupurapi pimi ashtawan kullkita charin, paywan rimankapak rinata, shinallatak riksishkakunata rikunkapak rinata yuyanchik. Maykan kutinka riksishka mishukunata rimanatami  yuyanchik, shinapash yuyanchiklla.

Pimi mañachinata yuyanchik, paypa wasimanmi rinchik. Mana chushak makichu rinchik, imallatapash apashpami chayanchik. Chaskikpika, imakunata rimashpami, kullki mañachinaman chayachinchik. Chashnami kullkita mañachichun ninchik. Mañachinkapak kashpaka, karashkatami chaskinlla, mana kashpaka, karashkata tikrachinllami.

Karashkata chaskishka kipaka, mashna kullkita minishtishkata, imapak chay kashkata, mashna killa kipa tikrachinkapak kashkata, shuk imakunatami tapun. Tapushkata kutichinchikllami. Imakunata charishkata, ima shina tikrachinkapak tantachinatapashmi riksichinchik.

Chashnami ima puncha kullkita kunata nin. Nishka punchami kutinllatak imata apashpa chayanchik. Chayka mashna minishtishka kullkitami kun. Chashna mañachishkamantaka mana ima pankatachu shuti killkanchik. Shimillami mañanchik, shimillami tikrachisha ninchik. Chashnallatak mañashka kullkimantaka mana yapalla kullkitachu kuna kanchik.

Shinami mañashka kullkiwanka allpata rantinchik. Shinallatak tikrachinkapak kullkita tantachi kallarinchik. Ña nirkanchikmi ñukanchikpura mañachishpaka, mana yapalla kullkitachu kuna kanchik. Ña mañashka kullkita tikrachinkapakka imallapash karanawan rinchik.

Kayta killka katikuk ¿kullkita minishtishpa, kanpak wasiman shuk hornado chankawan, llapishka papawan chayakpika, mañachinkicha? ¿Shinapash pankatami shuti killkachinki, nachu?

Resumen traducido al castellano

Crédito

La necesidad de adquirir un bien nos obliga a solicitar préstamos. En la cultura Quichua a quienes solicitamos, en primera instancia, son los padrinos de matrimonio y si tenemos hijos a los padrinos de bautizo de ellos.

Acudimos a sus domicilios, como siempre, llevando por lo general comida preparada, nunca con las manos vacías. La cantidad y la calidad de la comida dan un indicio de que la visita no es ocasional sino especial.

En cuanto llegamos brindamos, quienes nos reciben, son puntuales y directos y la pregunta frontal es “para qué”. No nos queda más que mencionar que venimos a pedir prestado dinero. Momentos de incertidumbre. Si aceptan la comida es señal de que nos van a prestar. Caso contrario mencionan que no pueden y nos devuelven.

Una vez aceptado el pedido, expresamos lo que disponemos, la forma y cuándo vamos a pagar. Si el crédito es pequeño, nos dan en el momento, si es cantidad considerable indican el día en que se entregará. De por medio no existe papel alguno firmado.

Si no hay éxito con esta primera fuente de crédito, acudimos a otras en la comunidad. Pocas veces intentamos con entidades financieras, el motivo es que no logramos cumplir con los requisitos que solicitan, estamos muy lejos de ser sujetos de crédito.

Estimado lector, ¿si llego, a donde usted, con una pierna de hornado con cuero crujiente, más unos llapingachos y un agrio dulce, me va a prestar dinero? (O)

Para estar siempre al día con lo último en noticias, suscríbete a nuestro Canal de WhatsApp.

Contenido externo patrocinado

Ecuador TV

En vivo

Pública FM

Noticias relacionadas

Social media