Ecuador, 25 de Abril de 2024
Ecuador Continental: 12:34
Ecuador Insular: 11:34
El Telégrafo
José Maldonado

Columnista invitado

Mapa

30 de octubre de 2017 - 00:00

Ñukanchikka kichwa runakunami kanchik. Mishukunawan rikushpaka, shikanmi kanchik. Shinapash maykan mishukunaka paykunapa kikin kashkata rikushpami, ñukanchikta rimay kallarinlla.

Argentina mama llaktapa shutipi kaypi kak mishumi Otavalomanta kichwa runakunata rimashka, ñukaka chaymantami kani, Súper Peguchemantami kani, shinaka ñukapashmi rimay tukushkani, payka ñukanchiktami mapa nishka. Sábado, domingo punchakuna chay churakunawanllatak kashkata rikushpami chashna nishka. Paypa chashna nishkaka willaykunapimi llukshirka. Payka tutamanta shuk churakunawan kashpaka, kipalla shuk churakunata churakuk kashkatami uyachishka. Mana chashna rurashpaka, Otavalomanta kichwa runakuna shinami mapa rikurisha nishka.

Puntaka, ñukanchikta mana riksishkatami rikuchin. Payka ñukanchik, kichwa runakuna, pay shina kachunmi munan. Ima shinami pay kawsan, chay shina tukuykuna kana kashkatami yuyan. Kay mishuka shikan kawsay kashkataka mana yuyanchu, mana yachanchu. Shinapash ¡Uyay! Ñukanchikka mana mishuchu kanchik, kaymanta runami kanchik.

Payka runakuna Españamanta mishukuna shamushka punchamanta llaki apashkata yachancha; imakunatapash charishkata kichushkata, kaymanta ashtaka kurita, kullkita shuwashpa apashkata yachancha; chay punchakunamanta wakcha shina tukushkata, kunankaman chashna kashkata yachancha; pipash ñukanchikta mana yanapashkata, shinapash ñukanchik kikin llankaywan ima shinapash kawsakushkata yachancha; ñukanchikka mana kullkiyukchu kanchik. Mana pay shinachu kullkitaka killanta chaskinchik, chayta yachancha.

Chaymanta churakunamanta rimashpaka, mana ashtakatachu charinchik. Maymanpash rina kashpa, piwanpash llaktapi rimana kashpa, katuna panpapi katuna kashpa, shuk imapash hatun rurana tiyakpimi, ashtawan alli churakunawan rinchik, kutinllatak nini, chayka maykan kutinka, shukllami kan. Shinami chaywan maykan punchakunata churakunchik, ama mapayachunmi rikuriyanchik. Chashna kashkata yachancha.

Kayta killka katikuk, ¿kanka ashtaka churakunatachu charinki? Kay mishu shina ama rimachunka, punchanta shukta churakunki, mapa kakpipash, shukta churakunki, mana kashpaka, mapa runa ninkami. ¡Paktarak! (O)

--------------------------

Resumen traducido al castellano

Mugriento

Somos kichwas, somos una cultura diferente, pero días atrás se mencionó que somos mugrientos, sobre todo los indígenas del cantón Otavalo; y vaya que yo soy de allí, por más señas, de Súper Peguche.   

El representante de Argentina en Ecuador lo dijo y habló de una de las etnias, pero no sería nada malo enterarse, estando aquí, ‘que ha de hacer puesff’, de que en Ecuador hablamos de nacionalidades, pueblos y comunidades, mas no de etnias. Ele eso pasa por estar ocupadísimo.

Obvio que con un ingreso económico mensual de representante de otro país nos alcanzaría para tener abundante trapo y cambiarnos en el día dos o tres veces; y en la noche, cada vez que vamos al baño a cumplir las necesidades fisiológicas.

Vale mencionar que la situación económica de los indígenas siempre ha sido de dificultades, y esto viene desde la conquista española, apenas disponemos para vivir, imposible exigirnos que nos cambiemos de vestido dos o tres veces al día. Imagino que en ese país no hay sectores vulnerables, porque es allí donde es difícil tener algo para comer. Y peor abundante ropa para mudarse dos o tres veces al día.

Sabrá que algunas comunidades de la nacionalidad kichwa, especialmente las ubicadas alrededor del cantón Otavalo, de las que habló mal, con esfuerzo y tesón salimos adelante, sin ayuda de nadie -repito, por si acaso: sin ayuda de nadie- y que ahora somos quienes visibilizamos a Ecuador en muchos países del mundo a donde vamos, con artesanía y música. Pero al embajador lo que más le llamó la atención fue que no nos cambiamos de indumentaria.     

Entonces, estimado lector, le recomiendo que apenas sude, aunque sea sudor frío, ¡cámbiese de ropa! Si no tiene, póngase la sucia, así no le verán con el mismo atuendo días seguidos, que eso ha sido importante, o sea la cáscara. Y desde luego, no le dirán ¡mugriento! ¿Sí? ¡Portarase pilas! (O)

Contenido externo patrocinado

Ecuador TV

En vivo

Pública FM

Noticias relacionadas

Social media